Nagu mulle kuidagi kombeks on saanud, kirjutan järjekordselt lennujaamas, seekord küll Stockholmis Oslosse lendu oodates. Stavangerist ei jõudnudki midagi rääkida. Upsi! Ma olin nüüd nädal aega Tšehhis, selle sama GLEN Gruusia vabatahliku töö raames. Meil oli seal teine seminar. Seekord olime täitsa Poola piiri lähedal, tõeliselt looduskaunis kohas.
Käisime matkal, mediteerisime iga päev, käisime igal hommikul jõekeses end karastamas, arutlesime eetilise kommunikatsiooni, soorollide, stereotüüpide üle, planeerisime oma Global Education Activity’t, lõbutsesime, valmistasime toitu, harjutasime järjekordselt slack-line’il kõndimist ja peapeal seisu, sõime ainult vegan toitu. Ma saan tegelikult öelda küll, et ma olen nüüd taimetoitlane, aga mitte vegan. See vajab veel harjutamist, sest terve nädala jooksul siiski tundsin, et millestki on puudus ja tohutu magusaisu oli pidevalt! Muidu köögitoimkond oli fantastiline, suurepärased vegan toidud!
Täna istusin tunnikese Prahas (endiselt minu lemmiklinn) jõe ääres, kuulasin üht Taavi loodud lugu ja peaaegu hakkasin nutma, sest ma olin nii õnnelik. Elu on täis seiklusi, imeilusaid inimesi, päikest, võimalusi, armastust, headust.
Every little cell in my body is happy,
Every little cell in my body is well.
I’m so glad, that every little cell
In my body is happy and well!
11 paiku õhtul jõuan koju ja äratus on homme hommikul kell 6, sest läheme kolme-päevasele liustike matkale.
Kallikalli.