Kanuumatkal olles arutasime juhendajaga, et meil on jube vähe koolipäevi mais. Üks on siin teisipäeval ja siis on terve kuu vaba ja lõpu poole tuleb veel kaks koolipäeva. Juhendajal läksid silmad suureks selle teisipäeva peale:“ It cannot be! I am on a trip on Tuesday!“ Seega ei olnud meil siis ka kooli. :D
Järsku oli nii palju vaba aega. Läksime kambaga Elverumi lähedale ühe-päevasele matkale. Umbes 15 km jalutasime ja magasime järve ääres lageda taeva all. Nii mõnus oli hommikul üles ärgata ja ma ei pidanud kohe sealt magamiskotist välja ronima ja toimetama hakkama, et õigeks ajaks valmis saada. Ma pikutsain oma tund aega seal magamiskotis, päike paitas põski, linnud siristasid ümberringi, kohv toodi ka pihku. Nii mõnus! Lõpuks hakkasid sipelgad ka jube uudishimulikult mu magamiskotti ronima, nii et ma olin sunnitud sealt välja tulema. Pool päeva lihtsalt lebotasime järve ääres.
Ma käisin ujumas seal ka. Ma lubasin endale, et ma teen külma vee suplusi rohkem. Oli küll külm, jah! Pärast seda läksid ilmad jube soojaks. Käisin iga päev jões ujumas. Tegelikult ma ei saa seda ujumiseks nimetada, sest pärast 15 sekundit jäises vees jalad juba valutasid külmast. Aga vähemalt saab keha väikeste šokkidega harjutada. Soojad ilmad veetsime jõe ääres grillides ja võrkpalli mängides.
Soojade ilmade lõppedes korraldasid poisid meile kolme-päevase matka. Kokku jalutasime kolme päeva jooksul umbes 50 km. Küll matkasime üle mägede, läbi orgude, soode ja mülgaste, läbi tiheda metsa ja üle laiade aasade. Norra on väga ilus! Viimasel päeval oli samm kaks korda kiirem, sest pidi koju jõudma, et Liisile sünnipäevaks kook küpsetada.
Ja see Liis käis koguaeg külas, küll mingit kaussi ja läpakat õhtuse peo jaoks laenamas, samal ajal üritan ma paaniliselt (ent ülihea poker face’iga) tema pilku selle üllatuskoogi pealt eemal hoida (see oli köögilaual jahtumas). Ma kardan, et ta kahtlustas midagi nii-kui-nii. :)
Üks hetk tuli kätte see kõigi norrakate lemmikpäev, 17. mai, rahvuspäev. Meie kooli buddy’d (need üliõpilased, kes peavad vahetusüliõpilaste eest hoolitsema) korraldasid meile suurepärase brunch’i traditsioonilise norra toiduga. Õhtul vaatasime Elverumi peatänaval paraadi ja imetlesime üüüüliiiilusaid norra rahvariideid (norra k.: bunad), mida pea kõik naised kandsid. Neid pärandatakse põlvest põlve, aga muidu algavad nende hinnad umbes 3000 eurost.
Praegu olen ma Stavangeris, Norra lääneranniku võlusid avastamas. Sellest järgmises postituses. Elu on nii hea!
