Nädal aega Saksamaal oldud ja nüüd ootan Berliinis lendu koju, Norra tagasi. Miks ma järsku Saksmaale sattusin? Ma lähen augustis kolmeks kuuks Gruusiasse, aga enne seda tuleb ära käia Saksamaal (check) ja Tšehhis.
Selline äge Euroopa organisatsioon nagu GLEN saadab sel aastal umbes 50 noort erinevatesse riikidesse tööd tegema. Eesti noori kordineerib Arengukoostöö Ümarlaud ja Välisministeerium annab mulle raha. :) Aitäh!
Enne riiki minemist tuleb läbida kaks seminarinädalat. Esimene oli siis Saksamaal, Berliini lähedal väga kaunis kohas. Hommikul käisin metsas jooksmas energiat kogumas.
Terve see nädal oli tegelikult väga intensiivne. Tohutult palju uusi nägusid, uut infot, uusi mõtteid. Ma sain näiteks teada, et ma olen rassist, kuigi ma olen eluaeg arvanud, et ma ei ole. Vaatasime ja analüüsisime rassismi täiesti teise külje alt, mille peale mina pole enne mõelnudki. Tegelikult ma pole üldse rassismi peale nii palju mõelnud. Eestis see lihtsalt ei ole teema, sest meil ei ole teist värvi inimesi nii palju, et sellest näiteks koolis lastele räägitaks. Kahjuks viimasel ajal on see küll Eestis päevakajalisemaks muutunud, kuid mitte üldse analüüsiva mõttejoa, küsiva, argumenteeritud arutluse läbi, vaid pigem presenteeritud tühja lahmimisena ala. stiilis „no mulle lihtsalt ei meeldi ju“. Mul on tegelikult siiamaani rassimi kohta väga palju küsimusi ja ootan huviga järgmist seminari Tšehhis, lootes, et ehk seal minnakse teemaga süvitsi edasi.
Kohtusin seal ka oma kaaslasega, kellega koos Gruusiasse läheme. Ta on saksa tüdruk. Kui kolmeks kuuks kahekesi välismaale minna, pead, jalad 24/7 seal koos olla ja samal ajal üritada superägedat koostööd teha... Selle jaoks on üliiioluline, et isiksused klapiksid. Meil läks kuidagi väga õnneks, kuna Freya on minuga väga sarnane. Olen tohutult õnnelik, et saan temaga kolm kuud Gruusias taluturismi arendada.
Lisaks huvitavatele loengutele, sai natukene ka ajul lasta puhata ja niisama chillida. Tegime natukene impro-teatrit. Lisaks sellele sai õues, kevadise päikese käes slack-line’i peal tasakaalu harjutada, üritasin teiste abiga ka pea peal seisu selgeks saada (natuke vajab veel harjutamist) ja sain esimest korda elus ka acro-joogat proovida. Mina ilmselgelt armusin sellesse ära. See on selline kihvt jooga, mida saab partneriga koos teha. Üks lendab ja teine hoiab. Leppisime Freyaga juba kokku, et Gruusias hakkame seda koos harjutama ja tagasitulles oleme acro-jooga profid. Hihi
Kogu see nädal oli väga kihvt, aga päris väsitav. Nüüd saab ühe päevakese rahulikult kodus taastuda ja siis kohe kolme-päevasele kanuumatkale.