Nüüd tuleb jube pikk postitus, sest ma panen kolm teemat ühte. Kannatage kenasti ära. :)
Esiteks tuberkuloos. Jah, see eelmise sajandi haigus. Kas te teadsite, et eestlased peavad Norra elama tulles tuberkuloositesti tegema? Tuleb välja, et Eesti on mingis “high risk for tuberculosis“ listis siin Norras. See on esimene kord, kui ma päriselt pettusin Eestis. Kuidas see võimalik on, et see ikka veel meil olemas on? Ma olen nii ignorantne inimene olnud, et ma isegi ei teadnud, et Eestis sellist haigust endiselt esineb. Internetist ma siis uurisin, et seda testi saab ainult Oslos teha. Ja mul tulid judinad peale, kui ma hakkasin mõtlema, palju see maksma võib minna. Sest, olgem ausad, selle õppeprogrammiga, mis meil siin on, tulevad kulutused kvaliteetse varustuse peale juba niigi suured, rääkimata söögist jms. Töökoha peab ka kindlasti leidma, sest ilma selleta on märtsi lõpuks rahad otsas. Igatahes, ma kirjutasin suures mures kooli õppejuhile. Tema oli nii armas inimene ja tegeles selle tuberkuloosijamaga. Õnneks selgus, et testi saab teha siinsamas Elverumis ja see on tasuta. Üllatus, üllatus – mul ei ole tuberkuloosi... Sellega on õnneks nüüd kõik korras.
Laupäeval oli meil kooliball ja selleks pidi ju ballivarustust ka ostma. Mind ootavad Tallinna kodus nii palju ilusaid kleite, aga ega ma neid siia kaasa ei võtnud, sest need lihtsalt ei mahtunud kotti ära. Ostsin siit endale kena kleidu ja veel kenamad kingakesed. Enamik meie kursuselt sinna ka läksid ja see oli väga lõbus. Palju sai tantsulkatada ja isegi süüa anti. Muide, norra tüdrukud on täiesti hullud! Jah, ma ei saa üldistada, aga siiski... Neil kaob igasugune eneseväärikus ja -austus ära, kui asi puudutab flirtimist. Minul oli küll vahepeal suu ammuli, kui ma vaatasin, mida kõike nad meeste tähelepanu võitmiseks ette võtavad. Eks mehed naudivad ka seda tähelepanu, aga pikemas perspektiivis peletab see eemale. Tsiteerides üht oma väga segaduses kursakaaslast pärast seda, kui neli norra neidu korraga ta ümber olid tiirelnud ja ja igasugu imelikke asju üritanud temaga teha: „WTF WAS THAT?“ Igaks juhuks mainin, et siin pildil ei ole need neli norra neidu, vaid täiesti normaalsed välismaalased:
Aga teisipäeval pidi ballivarustuse nurka viskama ja minema kahepäevasele suusamatkale. Ma olin nii elevil enne seda. Matka planeerimine on meil koolis väga põhjalik. Panime kirja oma eesmärgid, nii isiklikud kui grupisisesed, planeerisime teekonda, söögikordi, ööbimist, peame nö päevikut, analüüsime kõikvõimalikud tegevusvariandid läbi. Matk ise ei olnud üldse nii pikk, laagriplatsini vist 4 km ära ei tulnudki. Ma ei tea, kuidas me seda suutsime, aga meil läks kolm tundi aega, et sinna jõuda!!! Meil on siin grupis seinast seina suusatamisoskustega inimesi. Ja just need aeglasemad panevad kogu grupi kiiruse paika. Sellise tempoga on väga keeruline ka õiget riietust leida. Üks hetk on tempo hea ja kui sul on üks üleliigne riideese seljas, tuleb higistamine kergesti. Võtad fliisi seljast ära. Teine hetk on vaja aeglasemaid järele oodata ning seistes hakkab jälle külm. Paned fliisi jälle selga. Selline riietevahetus toimus koguaeg. Samal ajal on sul 60 liitrine seljakott ka seljas, mis tegelikult ei ole üldse raske. Lisaks seljakoti kandmisele sain ka meie grupi kelku enda järel vedada.
Kuna üleüldine grupp on meil suur, siis olime ennast jaganud väiksemateks, 4-5 liikmelisteks gruppideks. Meie grupp ööbis kuuse all. Muidugi tuleb arvestada sellega, et õhkõrn lumekiht on su kuusealustel asjadel koguaeg peal. Teised grupid otsustasid lumeonni kasuks. Kuusealuse ettevalmistamine võtab tunduvalt vähem aega kui lumeonni ehitamine. Seega saime meie päris kiiresti valmis. Meie kodu:
Nagu ühed õiged naised ikka, hakkasime mina ja Liis seejärel lõkke jaoks puid maha saagima. Põlvini lumega, pluss päris hea lumetormiga ja pimedas võtab see päris kiiresti täiesti läbi. Poisid üritasid lõket põlema saada.
Siis, kui enam ei jõudnud midagi teha, hakkasime meie grupile väikese matkapliidi peal õhtusööki valmistama. Pidage meeles, et koguaeg oli korralikult tuuline ja väga tihe lume-lörtsi vahepealne sadu.
Kuskil kümne paiku õhtul saime kuuse alla magama. Öö oli üks suur külmetamine. Süüdistan oma halba magamisalust. Õnneks mu kuusekaaslane Johan andis mulle mingid suured villased püksid, mille sisse ma sain ennast magamiskotis keerata. Note to self for the next time - investeeri väga korralikku magamismatti!!! Ilmselgelt tuli öösel ka pissihäda. Esimesed pool tundi ma eitasin seda probleemi ja lootsin, et see läheb lihtsalt üle. Lõpuks ajasin ennast välja ja selleks ajaks oli õues lumesadu ja tuul lakanud. Täielik vaikus, lummav, imeline, maagiline. Vahepeal potsatas lumi ümbritsevate kuuskede pealt õrnalt maha. Tõeliselt kena mälestus ühest pissihädast.
Hommikul ärkasin selle peale üles, et varbad olid jääkülmad. Kogu tahtejõudu kasutades panin suusasaapad jalga, jäätunud jope selga ja läksin putru keetma, ise samal ajal sooja saamiseks pidevalt ringi hüpeldes. Hommikusöögile järgnes kaardilugemistund meie juhendajatelt, Gautelt ja Liselt. Pärast saime kaks sihtkohta, kuhu pidime kompassi abiga grupiga suusatama. See oli äge! Täielik offroad. Põlvini lumes suusatada, küngastest üles ja alla. Niimõnigi koht osutus tõeliseks katsumuseks. Lume sisse kukkumise ja seal püherdamisega veetsin päris palju aega, suusakepigi suutsin mingi ime läbi pooleks väänata. Sooja sai sisse küll. Pärast lõunasööki hakkasime mööda kinnituisanud suusarada tagasi parkla poole liikuma. Seekord läks ainult poolteist tundi... Nähtavus oli ka päris hea:
Pärast sellist retke väärtustan oma sooja ja pehmet voodit nii palju rohkem. Jah, kui sul on juba soe kodu, kus olla, oled sa väga rikas inimene.
Comments