Tere! Ma olen juba pikalt paljudele lubanud, et ma hakkan blogi pidama. Ja lubadusi tuleb ikka pidada, onju. Miks ma üldse seda lubanud olen? Ma sattusin kuidagi pooleks aastaks Norra õppima. Koguaeg ma kirusin seda Maaülikooli, et neil on lepingud ainult selliste välismaa koolidega, kus vahetusõpilased saavad ainult õppida traktoristiks, lehma lüpsmist või metsa kallistamist. No, ja siis ühel ilusal päeval potsatas postkasti kooli õppekoordinaatorilt meil, et selline äge ja teistsugune programm on Norras. Kandideerige. Ja siin ma nüüd olen. Eestlasi on siin tegelikult lausa kolm: mina, Liis ja Annika. Oleme kõik Maaülikooli loodusturismi tudengid.
Aga selles õppeprogrammis on meil kolm ainet: winter sports, outdoor leadership ja outdoor life. Hästi lühidalt öeldes - me suusatame, uisutame ja matkame väga palju, kevadel lähme kanuutama ka. Ostsin endale siit uisud, mis olid muide Norra kohta väga soodsad. Ilmselt Eestiski oleks need kallimad olnud.
See poole aastane õppeprogramm ongi spetsiaalselt välistudengitele tehtud. Meid on grupis 18. Kõik esindavad väga erinevaid tegevusalasid, alustades fitness treeneritega, keskkonnainseneridega lõpetades toitumisspetsialistide ja loodusturistidega. :) Meil on siin inimesi Šveitsist, Tšehhist, Belgiast, Hollandist, Ukrainast, Saksamaalt, Hispaaniast, Sloveeniast. Seltskond on väga kirju ja lausa suurepärane. Selle kahe nädala jooksul on mulle paljud saanud juba väga headeks sõpradeks. Selline tunne nagu oleks neid kõiki palju kauem teadnud.
Elame väikeses linnakeses nimega Elverum. See on Oslost umbes poolteist tundi põhja poole. Elverumi kesklinn on ühe tänava suurune ja pubisid on siin täpselt kolm, millest kahes oleme juba käinud... ja nad kõik on selle ühe kesklinna tänava peal...
Norrakatel on ütlemine: har du fri , gå på ski! - kui oled vaba, siis mine suusatama. Nende kahe nädalaga, mis me siin oleme veetnud, olen ma rohkem suusatanud kui viimase 10 aasta jooksul kokku. :) Korra sain juba uisud ka alla ja tsekkisime uisuvälja üle.
Suusaradu on siin kogu Elverumi ümbrus täis. Tõeliselt kaunid:
Siin on osasid kursakaaslasi näha ka. Tšillime meie kodus. Tegelikult mina ei ole vist üldse kooli ühikas. Seal said kõik kohad täis ja 6 inimest meie grupist pandi kaugemale majja elama, kus tegelikult üürivad kortereid kirurgid, õed, doktorid, kes töötavad lähedal olevas haiglas. Mina jagan korterit Robiniga Šveitsist ja Nataliaga Ukrainast. Meist korrus allpool on Liis Eestist, Lara ka Šveitsist ja Niels Belgiast. Meil on siin välja kujunenud juba kaardimängu- ja filmiõhtud, pannkoogihommikud jms. Kooli on meie kodust jalutada peaaegu 3 km. -20 kraadiga on see igal hommikul päris hea äratus. Aga jalutuskäik ise on ilus - mööda puukirikust ja üle laia jõe:
Meil on korteris rõdu ka. Mulle meeldib õhtuti seal vaikselt kuulata suhteliselt lähedal olevat jõge. Niimoodi rahulikult ja vaikselt ümiseb ja kohiseb. See on nii hubane ja turvaline tunne. Pärast mitut õhtut jõe kuulamist sain ma lõpuks aru, et need on vist hoopis autod kuskil kaugel kiirteel... What a disappointment. Haha. Aga ei ole hullu. Hubane on ikka.
Mina ja Lara ootame poisse, et ujuma minna. Aga tuli välja, et pühapäeviti on ujulas lastepäev vms. Meid ei lubatud vette... Teine päev läks õnneks ja homme jälle.
Siin on üldse palju huvitavaid asju ees ootamas. Teisipäeval läheme kogu grupiga esimest korda kahepäevasele suusamatkale. Magame kas kuuse all, lumeonnis või kui jube igavad oleme, siis telgis. Matkale minek ja enda riietamine vastavalt tegevusele ja ilmale on üks suur teadus. Liis räägib riietumisest enda blogis lähemalt.
Seda, kuidas ja millist toitu matkale kaasa võtta, ma räägin näiteks järgmises postituses. Ausõna, see ei ole üldse nii lihtne, kui tundub! Aaa, ja homme on ball. Prom night. Nii äge! Vahepeal saab suusariietusele lisaks ilusaid kleidusid ka ikka kanda.
And, yep, that's how we roll here in Norway.
Commentaires